Katsed veega

 

 Katsed veega, arutlemine miks  ja milleks??

 

 https://photos.google.com/photo/AF1QipNKHV76_NKQRNFOOs4oqubsMna0Y2n8eWcYbVTI

 

 

 

Kullerkupu rühma lapsed mekkisid vahtramahla

Proovisime värsket vahtramahla. See oli väga põnev ettevõtmine. Lastel oli seda protsessi huvitav jälgida. Lastele see mahl maitses. Rääkisime lastele ka vahtramahla kasulikkusest tervisele. 

Vahtramahla aga on esile tõstetud hea oligosahhariidide allikana, mis toidavad meie soolestikus elutsevaid häid baktereid, aidates seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada. Vahtramahl ja –siirup on heaks mangaaniallikaks, mangaan aga on hädavajalik mitmete ensüümide tööks, mis tagavad organismile energia tootmise ja antioksüdantse kaitse. Samuti sisaldab vahtramahl tsinki, mis takistab näiteks ateroskleroosi süvenemist ja toetab prostata tervist ning immuunsüsteemi. 

03.2021

 

Meie iludus!

Õide läinud jõulukaktus on märgiks, et pühad ei lase ennast enam kaua oodata. 

Selle korral on aga veidi teisiti. 

Pühad, mis meil käes on

 ei ole mitte jõulud vaid hoopis kevadpühad. 

Lülikaktuseid on kuus liiki. Looduslikult kasvavad need Ida- ja Kagu-Brasiilias Atlandi ookeani ranniku niisketes ja varjulistes vihmametsades, kinnitudes epifüütidena suurte puude tüvedele ja okstele või kaljudele. Lõunapoolkeral õitsevad lülikaktused hoopis maikuus ja rahvas kutsub neid seal seepärast maililledeks. 

 No ega see mai ka meil siin enam kaugel pole. Munapühad on kohal ja ainul kuu veel minna ja ongi Mai käes :) 

Meie lasteaia iludus on juba vähemalt 10 aastat vana kaunis taim.

Selle kaunitari sõber VALGE jõulukaktus võttis eeskuju ja hakkas ka kaunilt õitsema.

Meie rõõm :) 

                                                               Sõprusmaad ja rahvad. 

Maailm on imeline ja eriline, olles suureks koduks nii paljudele inimestele, rahvustele ja erinevatele kultuuridele. 

Igal rahvusel on oma nägu ja olemus. 

Ka meie Sinilillede rühm on põnev  oma erinevate rahvuste ja kultuuride poolest.  

Ka meie lasteaed on eriline kuna : 

Pirita lasteaed on koordinaatoriks Erasmus+ rahvusvahelisel koostööprojektil "See - Our Nature!" ("Näe - meie loodus!"), mis algas septembris 2020 ning lõppeb mais 2022.

Selle toreda projekti raames on meie lasteaial ka uued sõbrad erinevatest riikidest.

"Meie uued Euroopa sõbrad" Bulgaaria , Läti, Küpros ja Horvaatia 

Erinevatel rahvustel ja riikidel on kaunid lipud ja värvilised rahvusriided.

    Sinilille rühma lapsed maalisid neid toredaid lippe, tutvusid erinevate riikidega ja kommetega. 

                        

 

Kullerkupud uurivad ja vaatlevad

 Uurisime erinevate taimeda tärkamist peenardes. Kevad saabub ja kõik taimed hakkavad tärkama. Kevadine soe päike paitab meie taimi. 

Meie värvilised tulbid on ka juba oma ninad välja pistnud.

Kevad 2021

Kullerkupud matkavad ja meisterdavad

 Kullerkupu rühma lapsed matkasid ja avastasid jõe- ja mere ääres. 

Algava kevade tervituseks kirjutasime liivale KEVAD.

Mõnus laevade meisterdamine looduslikust materjalist. Lapsed väga loovad ja fantaasiarikkad. 

Üks laev uhkem kui teine......

Lindude toitmine, selle poolt või siis mitte!

 

Lindudega ei juhtu mitte midagi ka siis, kui neile söögilaud katmata jätta

SÖÖKLA. Alusta lindude toitmisega alles siis, kui on saabunud püsiv talvekülm.
Foto autor: Tarvo Tiivits

Kas ja kuidas linde talveperioodil õigesti toita? Milline on lindudele sobiv toit?

 

Kõigepealt tasub meeles pidada, et lindudega ei juhtu midagi ka siis, kui neile söögilaud katmata jätta. Nimelt on meil talvitavad linnud kohastunud Eesti kliimas ka talvel ise hakkama saama, kuid lisatoitmine aitab paljudel liikidel kergemini talveperiood üle elada. Samuti pakub lindude toidumajal toimuva jälgimine võimaluse linnuliike paremini tundma õppida ning häid emotsioone igas vanuses huvilistele.

 

Lisatoitmisega alustamiseks on aeg õige, kui kestev külm ja/või lumikate on saabunud. Liiga vara sügisel ei ole mõistlik söötmist alustada, sest see võib meelitada rändlinde paigale jääma, samuti on aasta läbi keelatud toita veelinde.

 

Reegel on, et kui kord on juba lindude toitmisega algust tehtud, siis tuleks seda jätkata kogu talve jooksul – kuna toidurohkus meelitab ligi palju linde, võivad paljud neist (eriti väiksemat kasvu tihased) selle loodusest hankimisega hätta jääda. Toitmise peaks lõpetama püsivate külmade möödumisel ehk märtsi lõpus või aprilli alguses.

 

Mida lindudele pakkuda?

• Klassikaline mage nn tihasepekk on väga hea valik ja sobib paljudele linnuliikidele.
• Hästi sobivad mitmesugused seemned – kõige tavalisemaid päevalilleseemneid armastab enamik meile tuttavaid aialinde.
• Pakkuda tasub ka teravilju – kaerahelbeid, hirssi, kuid kindlasti mitte riisi ega kruupi, kuna see on nokaga purustamiseks liiga kõva.
• Kauplustes on müügil rasvapallid ja spetsiaalselt aialindudele mõeldud seemnesegud. Eelistada tasuks võrguta rasvapalle, sest linnud võivad jalgupidi võrku kinni jääda, ning kasutada metallist rasvapallihoidikut.
• Mõni liik maiustab rõõmuga ka puu- ja köögiviljade kallal.

NB! Lindudele ei tohi mitte mingil juhul anda söögiks maitsestatud (soolast või vürtsikat) ning riknenud toitu. Ka leib ei ole sobilik linnusöögimajja panekuks.

 

Veelindude toitmine on aastaringselt keelatud. Veelindude ränne lõunapoolsetele talvitamisaladele algab siis, kui veekogud jäätuma hakkavad – see on aastatuhandete jooksul väljakujunenud kohastumus, millele inimene kipub vahele segama veelinde saiaga toites. Paraku söövad sinikael-pardid ja kühmnokk-luiged sellist toitu hea meelega, kuid talve edenedes ja veekogude külmudes jäävad linnud toidupuudusel suurde hätta.

 

Sai ei sisalda veelindude jaoks midagi kasulikku ning rikub nende seedimise. Näiteks suri mõned aastat tagasi Kadrioru tiigil elanud must luik, kellele inimesed hoolimata keelavatest siltidest saia söötsid [1]. Kevadisel pesitsusperioodil veelindudele ebasobiva ja ühekülgse toidu pakkumine viib aga tibude väärarenguteni.

 

Näpunäiteid lindude talviseks toitmiseks leiab Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt. Kui märkad, et linnud võivad olla hädas, palun helista Riigiinfo telefonile 1247.

 

Teemakohane artikkel Eesti Looduses: Kas lindude toitmine on pelgalt südametunnistuse asi? (Lk 54-58)

 

 

 

Tekst: Margo Pajuste

Toimetamine: Sigrid Ots, Reigo Roasto

 

Meie veelindude toitmise plakat

Kurgisõbrad 2021

 Meie kurgi projekt. 4 seemnest idanes 2 ja seega saame me kaks taime , jätkame hoolega oma taimede kasvatamist ja hooldamist.

 

 

 

LUMEHELBEID PÜÜDMAS

Tavaliselt võtab lumehelbel 15- 45 minutit, et moodustuda ja maapinnale langeda. Lumehelves saab alguse tolmuterast, mis hõljub enne kondenseerumist pilves.

Veeaur kleepub õhus tolmuterakese külge ja kui pilves on alla -10 kraadi, siis muutub piisake jääks.

Väikesed lumekristallid on tavaliselt lihtsa kujuga, alles lumehelbeks liitudes hakkab kristall sageli harunema ja moodustub näiteks tuntud kuueharuline helves, mille tipud on sageli veel omakorda harunenud. Mida lihtsama kujuga on lumekristallid, seda vähem varieerub ka neist moodustunud lumehelveste välimus. Lumehelbe tekkimise algul on lumehelves tavaliselt kuusnurkne, kahelt pool vastastikku lapikum. Selline kuju on kõige tavalisem ning peaaegu kõigil lumehelvestel.

Teadlased on välja uurinud, et lumehelbe kuju hakkab erinema pärast pilvest lahkumist. Siis muudavad lumehelbed mustrit ja suurust.

 

Sinilille rühma lapsed püüdsid lumehelbeid mustale paberile. Vaatasime ja imetlesime neid suurepäraseid lumehelbeid. 

Katsetasime kuidas levivad viirused !

PALUN MINE PESE KÄED PUHTAKS!!!

Miks on vaja neid käsi nii palju pesta. 

Viirused on imepisikesed haigustekitajad, mis/kes on osalt elusolendid ja osalt jälle pole. Neil pole rakku ja ainevahetust (ei söö, seedi, hinga ega kaka), nad ei suuda iseseisvalt paljuneda. 

Viirused ei levi mööda kivisid ja kände,  kahjuks ikka inimeselt inimesele.  

 

Kui viirus on meie kätel siis on sealt  väga lihtne sattuda ka teistele lastele. 

Määrisime käed kokku sätendava rohelise puruga ja tervitasime oma sõpru. Väga hästi saime selgeks kui lihtsalt viirused levivad. 

Nüüd teavad kõik, miks peab pesema käsi korrallikult. 

https://www.facebook.com/edith.avent/videos/3465921420300036
 

❄️❄️Jooga lumes❄️❄️

Jooga on hea abimees, mis ei lase laste elurõõmul ja mängulustil  kaotsi minna.

 Lisaks õpetab jooga koordinatsiooni, paindlikkust, lõdvestumist, keskendumist, eneseväärikust.

Jooga  õpetab lastele oma  keha ja selle võimete piire märkama. 

Kui kunagi ammu ammu  toredaid jooga harjutusi välja arendati , pakkus inimkeha kõrval inspiratsiooni ka loodus: puud, linnud, mäed, kalad, putukad ja loomad.

Lastejooga tunnis teevad lapsed loodust imiteerivaid harjutusi.

 Jooga aitab lastel õppida hindama iseennast, teisi ja loodust enda ümber. 

Loodust matkides kogeme, et kõik siin maa peal on tehtud samast "materjalist", kõigel on hing ja kõik tahab hoolivat suhtumist.

 Sinilille rühma lastele meeldib talv ja lumi. Eriti tore ja lõbus on teha vahvaid jooga harjutusi pehmes ja kohevas lumes.