Tähistasime emakeelepäeva!

 

Tähistasime emakeelepäeva toreda ettelugemisega.

Õues on tore ja mõnus lisaks mängudele ka muinasjuttu kuulata. 

Hoiame oma keelt ja kultuuri!

 

Kullerkuppude rõngapidu - projekti kokkuvõte ja lõpetamine.

 

Arutelu: Mida õppisime ja mida teada saime?

Teistmoodi kohupiimakorpide küpsetamine (barankad ja kohupiim).

Soolaste ampsude ettevalmistamine, rõnga ja ringikujulised (kirsstomat ja kurk).

Kes koputab?

 Jalutades kevadises metsas kuuleme põnevat koputamist.

Kes see koputab metsas?

Suur-kirjurähn on meie maastike kõige tavalisem ja küllap ka tuntuim rähniliik. Ta on lihtsasti äratuntav punase tagakõhu ja sabaaluse järgi, mis eristub selgepiiriliset ülejäänud valgest kõhust. Linnu mustad tiivad on valgete vöötidega. 

Nii tore kui mets on lähedal nii saame tihti loodust uurida ja looduses ennast mõnusalt tunda.

Vitamiinid aknalaualt!

 Meie Sinilille rühma pisikesed hoolitsevad selle eest, et endale varakevadel vitamiine kasvatada.

Tippsibulad on  väga tublid kasvama ka aknalaual.

 

Õpime metsas!

 Jalutuskäik metsa:

• Looduslikust materjalist täht ja number.

• Erinevad võistlusmängud.

• Takistuste ületamine, mäest üles ja alla

• jooksmine.
• 
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
  
• 
  

Lõbusa taaratagastuse abiga seemned mulda.

 Pisikesed Sinilille rühma lapsed viisid lõbusal meelel plastiktaara, lähedal asuvasse, taara kogumise punkti.

       

Põnevusega jälgisid lapsed kuidas pudelid suure masina sisse sõitsid. Ja mis kõige toredam vaev sai  ka tasutud.

Väärilise tasu eest seadsime sammud poodi ja saime endale osta tippsibulaid, et need koos mulda pista ja kevadisi vitamiini varusid täita. 

Kevadekuulutaja: VAHTRAMAHL!

 Pirita lasteaias on saabunud esimene kevadekuulutaja ehk siis töömees Vahur on sättinud pudelid ja torud paika, sest VAHTRAMAHL juba jookseb!

Igatahes esimesed liitrid oleme kätte saanud :)

Muidugi märkasid kõik lasteaia lapsed, et õues toimub midagi huvitavat, sest pudelid ja torud puude küljes. Nii said kõik uudistada, mis seal puu küljes on ning õpetajad rääkida, mis see on. Kõige krooniks ka maitsa ise! MMMMMMMMMMMMMM kui MAGUS!

Milleks siis vahtramahl hea on?

Vahtramahl

Keskmiselt on vahtramahlas meie kliimas suhkrut 3–4 protsenti. Valdav osa mahlas leiduvast suhkrust langeb sahharoosi arvele, glükoosi ja fruktoosi on napilt. Lisaks sisaldab vahtramahl orgaanilisi happeid, fenoole, aminohappeid ja peptiide, taimseid hormoone, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine.

Kaltsium ja mangaan on luudele väga kasulikud. Vahtramahl on kasulik seedimisele, stabiliseerib veresuhkru taset, võitleb põletikuga ja tal on vähki ennetav toime.

Käepärane on mahl külmikusse panna pooleliitriste pudelitega ja siis vajadust mööda sulada lasta ja juua. Eriti mõnus on vahtramahla suvel randa kaasa võtta või juua pärast sauna õlle asemel.

RÕÕMSAT KEVADE OOTUST KÕIGILE!