Kartulte kasvatamine Rukkilille rühm

 Sellel aastal kasvatasid Rukkilille lapsed meie kasvatuskastis kartuleid aga mitte tavaliselt vaid põhus.

 Nii mõnelgil lapsel oli kartulivõtt esmane kogemus ja ahhaa elamus. Kuigi saak oli meil kasina võitu eks selles oli tänavune ülikuiv ja kuum suvi. kuid meil ei olnud tähtis saagikus vaid kogemus ja selle me saime!

Kartuli alternatiivsed kasvukohad

Järjest enam on levima hakanud kartuli kasvatamine põhus, mis eeldab muidugi piisaval hulgal kvaliteetse põhu olemasolu, et kartul oleks roheliseks muutumise vältimiseks kaetud parajalt paksu põhukihiga. Meetodit kasutanud kasvatajate sõnul on kartulit sel moel kasvatada küll üpris mugav, aga mugulad kipuvad põhus kasvades jääma pigem väiksemaks.

Rõdul või terrassil potis kartulit kasvatades pead valima sordid, mis kasvatavad mugulad otse pesa alla, mitte ei aja külgharusid laiali; vastasel korral jääb pott kitsaks ja loodetud saak saamata. Pead jälgima sedagi, et potid üle ei kuumeneks ega läbi kuivaks, seega pead olema niiskuse jälgimisel eriti hoolikas. Aga kui veab, siis võid oma idandatud kartuli esimesel võimalusel mulda torgata ja jaanipäevaks juba oma kartulit süüa.  

 

 

Läänemere päev 2021

 

         

                                               

Läänemere päeval pööratakse tähelepanu Läänemerele, selle mitmekesisusele ja väärtusele. Läänemere päeva toimumist Eestis koordineerib Soome Instituut koos Soome suursaatkonnaga Tallinnas. Eestis tähistati Läänemere päeva esmakordselt 2020. aastal.  Erinevate tegevuste kaudu oli päevaga seotud terve hulk koostööpartnereid. Sel päeval korraldatakse Eestis, Soomes, Rootsis ja Venemaal erinevaid ettevõtmisi, mille eesmärk on innustada inimesi ja organisatsioone pöörama rohkem tähelepanu Läänemere olukorrale ning tegema konkreetseid tegusid selle parandamiseks.

Rukkilille rühmal oli võimalus sel päeval  tutvuda ja osaleda Seabin mereprügipüüduri tühjendamisel ja keskkonnahariduslikus  õppeprogrammis. Meile näidati, kuidas töötab mereprügipüüdur, missugune prügi satub sinna, missugused on prügi liigid, kuidas need sorteeritakse ja kaalutakse ning kuhu tuleb prügi lõpuks viia. Selgitati miks merre sattunud prügi ohustab keskkonda ja kuidas on vaja hoida merd.

Seabin on rahvusvaheline projekt, mis sai alguse 2014. aastal Austraalias. Praegu on paigaldatud 860 mereprügipüüdurit üle maailma. Seabin, mis tõlkes tähendab „mereprügikast“, kuid tegelikult ei ole Seabin ainult passiivne prügikast. Selle põhja on paigaldatud pump ja seade püüab ise merevette sattunud reostust muutes sellega merevee puhtamaks. Seabin püüab kinni ka kuni 3 mm suurusega mikroplastiku osakesi. See annab põhjuse nimetada Seabin eesti keeles mereprügipüüduriks.  

Esmakordselt paigaldati Eestis mereprügipüüdur Seabin Tallinna Vanasadama Admiraliteedi basseini äärde 2020.a. See sai teoks tänu Helsingi ja Tallinna linna koostööle. Seadme valdaja Wärtsilä Corporation (Soome) andis püüduri Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kasutuseks 2020.a ja jätkab koostööd 2021.a. Püüdurit paigaldab ja hooldab Tallinna Sadam. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet korraldab keskkonnahariduslikke tegevusi mereprügipüüduri juures