Uurisime lastega, et kuidas on edenenud meie taimede kasvamine ja millised viljad on juba külge kasvanud. Tuletasime meelde taimede nimetused ja uurisime välimust.
Lapsed korjasid lehtpeeti, lehtsalatit, oakaunu, porgandeid ja ühe suure kurgi.
Rühmas mitsesime korjatud saaki. No küll oli maitsev....
2020 august
| Ühel ilusal soojal augusti õhtul avastasime oma lasteaia hoovis ringi lendamas palju ja kohe väga palju putukaid. Lastel tekkis kohe huvi "KES NEED ON"??? Kes otsib see ka leiab ja leidsime meie ka! Rohu sees askeldamas väga palju tiibadega sipelgaid. Ja saime teada, et Sipelgad on ühiselulised putukad nagu ka mesilased ja herilased.     Ühiselulistel putukatel on välja kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet. See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. |
| Sipelgad |
Sipelgapesas on soojal ajal alati sagimist. Olgu pesa ehitatud suurtest männiokastest, uuristatud kännu sisse või kaevatud mulla alla, ikka võib seal askeldamas leida tuhandeid sipelgaid, kellel igaühel on täita oma kohustused.
Kord aastas koorub sipelgapesas hulk tiivulisi emaseid ja isaseid sipelgaid. Nad lahkuvad lennates pesast ning paarituvad. Pärast paaritumist on isased oma ülesande täitnud ning nad surevad. Emased murravad oma tiivad ning asuvad pesakohta otsima. Selle leidnud, kaevab emane väikese uru ning muneb oma esimesed munad. Nende eest peab ta alguses ise hoolitsema. Hiljem, kui kooruvad esimesed töölised, keskendub ema ainult munemisele. Muu töö teevad siis ära noored töösipelgad. Tööliste arvu kasvades kohendatakse ka pesa suuremaks. Maapinnalt paistev sipelgapesa on tegelikult ainult osa kogu käikude süsteemist, millest suurem osa ulatub maa alla. Seal hoiavad sipelgad oma mune, kasvatavad vastseid ning varjuvad talvel külma eest. |
tööline emasipelgas isane sipelgas