Kullerkuppudele väga meeldib käbidest kõiksugu asju meisterdada. Seekord sai valmis uhke kilpkonn. Jällegi tegi rühma meeskond väga head koostööd.
Toas proovisime ise ära, et mis tunne on kilpkonnal seda rasket kilpi iga päeva kaasas kanda.
No ei olnud väga kerge...
Tallinn on Euroopa 2023. aasta roheline pealinn!
Euroopa rohepealinn 2023 üritus:
Lotte ja Jänku Jussi prügi sorteerimise ning keskkonna säästliku mõtteviisi töötuba lastele.
Meie lapsed said lõbusa laulu ja tantsu saatel sorteerida erinevat liiki prügi.
Toredad mälestused jäävad meelde ja toredaks muutis prügi sorteerimise tegutsemine koos laste suurte sõpradega
LOTTE JA JÄNKU JUSS!
Sinilille rühma lastele meeldivad väga laevad ja kõik huvitavad muud teemad, mis laevadega seotud on.
Külastasime toredat meremuuseumit, tutvusime veesõiduvahendite ja nende juurde kuuluvate esemetega. Arutlesime, millised ametimehed merel toimetavad.
Laevade elu uurides jõudsime teemani võõrliikide liikumine ehk bioloogiline reostus.
Võõr- ehk tulnukorganismideks nimetatakse liike, kes on inimese kaasabil levinud elupaikadesse, kuhu nad looduslike tõkete tõttu ise levida ei saa.
Kogu maailmas transporditavast kaubast veetakse umbes 80% laevadega.
Kokku transporditakse aastas ühest paigast teise umbes 12 miljardit tonni ballastvett. Ballastvesi iseenesest ei ole probleem, pigem selles leiduv rikkalik elustik: igal ajahetkel reisib ballastvees organisme üle 4500 liigist
Seega võib üks laev kanda teise kohta miljardeid planktilisi organisme. On juhtnud, et kaubalaev on võtnud teadmata kaasa neli miljonit põhjalooma ning laevakere küljes on kuni 50 cm paksune elustiku kiht.
Meie ja meie laste kanda jääb mere puhtuse ja elurikkuse hoidmine.
Kasutatud kirjandus:
Vee võõrliikide käsiraamat
Henn Ojaveer, Liina Eek, Jonne Kotta
Kullerkupud ehitasid karule talvekoopa, kus ta oma mõnusat talveund magada saab. Selleks otsisisd lapsed puuoksi ja asetasid need puu najale püsti, et karul ikka ruumi ka oleks. Laste koostöö sujus väga hästi. Kõik võtsid õhinal osa.
Vitamiinivaeseim aeg Eestimaa aastas on kätte jõudmas. Aga Sinilille rühma lapsed on nutikad ja kasvatavad endale ise mõnusalt turgutavaid vitamiine.
Tegime jääpurikate kasvatamise katse. Külm ilm soosis igati meie ettevõtmist. Kinnitasime pikema nööri mändide vahele ning sidusime lühemad nöörijupid selle külge rippuma. Algas nöörikeste piserdamine veega. Selleks kasutasime veepritsi. Lapsed olid väga usinad pritsijad. See pakkus palju elevust ja põnevust.
Tasapisi hakkasid nööride otsadesse ilmuma pisikesed jääpurikakesed.
Jaanuar 2023
Uurisime lastega idandamiseks mõeldud vahendeid ja seemneid.
Rääkisime idude kasvatamise kasulikkusest. Tillukestest seemnetest võrsuvad idud, mis sisaldavad väga palju kasulikke vitamiine ja mineraale. Idud teevad lapsele hea tuju ja hoiavad lapse tervena. Idusid võiks süüa iga päev vähemalt kolm supilusika täit, aga muidugi võib ka rohkem süüa. Idud on väga kasulikud.
Meie panime idanema mungoad, adzuki oad ja sojaoad, mis olid välimuselt üsna sarnased. Erinevus oli värvuses. Lapsed panid seemned purki ja siis valasime neile vett peale ning jätsime terveks ööks vee sisse seisma.
Idude kasvatamise juures on oluline, et nad saaksid iga päev loputatud ja niiskust. Vajalik on ka soojus ja valgus. Järgmisel päeval loputasime idud ära, valasime vee purgist välja ning asetasime idude purgi aknalauale.
Algas ootamine ja jälgimine
Järgmisena proovisime redise seemnete idandamist. Need idud valmisid kiiremini. Juba neljandal päeval saime neid proovida. Maitselt olid nad mõrudad nagu redised ikka. Need idud ei olnud laste seas nii populaarsed ja mõned lapsed ei soovinudki neid proovida.
