Kullerkupu ja Karikakra rühmad käisid koos muusikaõpetaja Estaga ühisel matkal "Metsast mereni", et tugnevdada koostööd kahe rühma vahel ja teha põnevaid tegevusi metsas ja mere ääres.
Mängisime tähelepanunõudvat mängu "Käbipesad" – igas
märgistatud pesas on kindel arv käbisid. Lapsed jagatakse väikestesse gruppidesse.
Mängu eesmärk on kindla aja jooksul võimalikult palju käbisid teistest pesadest
enda pessa tuua, võidab see grupp, kelle pesas on mänguaja lõppedes kõige
rohkem käbisid.
Käbide loendamine, mitu käbi on meie pesas? Võrdlemine (suurus, kuju, värvus, nimetus).
Iga grupp meisterdab omaloomingulise kujundi oma pesas olemasolevatest käbidest, iga grupp räägib teistele väikese lookese oma kujundist (kes või mis ta on, mis ta teeb, kus ta elab jne).
Muusikaõpetaja Estaga kuulasid lapsed looduse hääli (tuul, merekohin, metsakohin jm hääled-helid). Võrdlesid päris hääli ja pilliga tehtud hääli.
Millisest looduslikust materjalist saab teha helisid-hääli? Lapsed meisterdasid endale pilli looduslikust materjalist (oksad, käbid, kivid). Kõik koos lauldi ja mängiti
„Igaühel oma pill“
(…meie lapsel kivipill,
…meie lapsel puupill,
…meie lapsel käbipill…)
Estal oli kaasa võetud merekohina, äikese ja müristamise pillid ning erinevad vilepillid linnulaulu tegemiseks (üks linnuke lauluski talle vastulaulu. Seda oli väga põeva kuulata).
Mäng „Merekohin – äike“.
Veel laulsime laulumäng metsas „Igal puul on oma mets“. Kuidas kõlab laul saalis ja kuidas kõlab see metsas või mere ääres (vabas õhus), millised on muutused?
Viskame täpsust käbidega vastu männipuud....
Rannaliivale jõudes moodustame 2 liikmelised grupid, lapsed mõõdavad rannaliivale meie lasteaia ehitusplatsi, joonistavad lasteaia maja. Iga grupp saab endale ühe meetrise vaarikavarre, millega saab liivale joonistada. Lapsed kujundavad ehitusplatsi, kaunistamiseks kasutavad puupulkasid ja rannaliivast leitud kivikesi, teokarppe jms. Lapsed kirjutavad ehitise juurde oma nimed.

Mererannas vaatleme merd, maad ,taevast ja Tallinna siluetti.
Õpetaja esitab mõned küsimused Läänemere vee puhtuse kohta (maailmakoristuspäev, mereprügipüüdur „Seabin” kogub vette sattunud plastikut ja olmeprügi). Kõige ohtlikum prügi on merereostusel väikeprügi: suitsukonid, pudelikorgid ja väikesed kiletükid. Kuidas need sadevetega merre satuvad? Vaatleme rannaliiva, mis me seal liiva sees näeme. Kas rannaliiv on puhas? Kas metsaalune on puhas?Räägime Maailmakoristuspäevast ja koristame ise ka prügi metsast.
Vaatleme rannaliiva, mis me seal liiva sees näeme. Kas rannaliiv on puhas? Kas metsaalune on puhas?
Räägime Maailmakoristuspäevast ja koristame ise ka prügi metsast.
Sügis 2020
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar